1986:s doaibmagođii Bergsbotn fápmorusttet, ja dat lea dan rájes leamašan erenoamáš dehálaš go fállá lagas fámu Davvi-Sáččá guolleindustriijii – mii bivdoáigodagas gáibida ollu fámu, goit go jurddaša báikkálaš mihtuid mielde.

Troms Kraft Produksjon ovttasbargá Akvafarm AS:in Bergsbottenis, nu ahte ráinnas čáhci mii lea johttán turbiinnaid čađa fápmorusttegis sáhttá geavahuvvot luossasmolta buvttadeapmái.

Vehá historjá:
Dán čázádagas lea leamašan fápmobuvttadeapmi ollu ovdal go dálá fápmorusttet huksejuvvui. Dálá stašuvdnavisti huksejuvvui dan guvlui gos 1947:s lei dáhpáhuvvan Norgga vearrámus (?) buođđoluoddaneapmi.

1919 gárvánii fápmorusttet mii galggai buvttadit elrávnnji Det Metallurgiske Aktieselskap AS grafihttaruvkii, mii maŋŋel šattai Skaland Grafittverk. Doaibmá dárbbašii ollu elrávnnji, ja nu de huksii fápmorusttega Bergsbottenii mii buvttadii 450 kW – mii maid lei ávkin giliide ja attii čuovgga viesuide. Vaikko grafihttaruvkii reastaluvai juo moadde jagi maŋŋá ja ii lean doaimmas 10 jagi, de jotkkii fápmorusttet elrávdnjebuvttadeami gitta golggotmánu 13. beaivvi 1947:i, go dáhpáhuvai issoras billisteapmi.

Store Hestvatnet buođđu lei heitot, ii lean divttis ja čáhci golggai duokko dákko. Hui stoarbma ja garra arvi dagahii ahte čázi ábbasii buođus. Dat dagahii erošuvnna mii jođánit viidánii. Loahpas lei nu ollu dolvon sádduid ja eará ahte buođđu luittii ja 40 milj. m3 čáhci golggiidii várregilgga mielde, čáhci borai eatnama ja doalvvui sáddo ja geđggiid. Magasiinna čáhci coagui 22.5 mehteriin (dat mii dál lea HRV magasiidna). Diet dulvi doalvvui viesu, čoakkalmasviesu, visttiid ja valáštallanšilju. Gili olbmuid ja elliid gádjo stuora akšuvnnas, gos vižže sin eret guovllus.

Duovdagat rivde nu ahte orui dego eará báiki šaddan. Luonddus oaidná ain mii dáhpáhuvai, ja sáhttá vuohttit ahte lea leamašan dakkár dulvii mii lea borran eatnama nu máŋgga sajis, vaikko lea ge nu áigá.

Luoddaneapmi ii dolvon ieš fápmostašuvnna, muhto dan ges doalvvui muohtauđas. Dál sáhttá oaidnit turbiinna ja vistti bázahusaid Fosselva goržži vuolde.

Tekniske data

Magasin

I dag er det to reguleringsmagasiner tilknyttet kraftverket. Roaldsvatnet er regulert ved senking og overføres til Lille Hestvatn. Derfra renner vatnet i naturlig elveleie til Store Hestvatn. Store Hestvatn er det største magasinet og det er også her kraftverket har sitt inntak.

Vannvei

Det er en råsprengt overføringstunnel fra Roaldsvatnet over til Lille Hestevatnet. Fra inntaket ved Store Hestevatnet er det en råsprengt tunnel ned til kraftverket. Tunnelen avsluttes med en overgang til en 400 m lang rørgate inn mot kraftverket.

Fra kraftverket er det et nedgravd avløpsrør som munner ut i majestetiske Bergsfjorden.

Oktavuođaolmmoš