Historjá
Okta ođđaáigásaš servvodateallima deháleamos eavttuin lea elrávdnji. Dás vuollelis lea oanehis čoahkkáigeassu 126 jagi guhkes historjjás.
Tromsø Elektrisitetsverk álggahii iežas dámpafápmorusttega Romssa Vestergatai ođđajagimánu 18. beaivvi 1989:s, mii lei fylkka vuosttaš diekkár rusttet. Gávpotstivra eai háliidan ahte priváhta fitnodagat hukseje dakkára, nu ahte sii mearridedje ahte gávpot ieš galgá máksit elfápmorusttega. Tromsø Elektrisitetsverk, Troms fylkes kraftforsyning ja Bardufoss kraftlag ovttastahttojuvvoje 1972:s fitnodahkan Troms Kraftforsyning, mii dasto 1998:s šattai Troms Kraft AS:n.
2023
Troms Kraft Produksjon ásaha ođđa foandda, Kraftfond, mii jahkásaččat juolluda 1 miljovdna ruvnno doaimmaide gielddaide gos lea fápmobuvttadeapmi Troms Kraft Vind AS ásahuvvo, lea vuollefitnodat man Troms Kraft ollásii eaiggáduššá. Fakken Vind luvvejuvvo eret Troms Kraft Produksjonas ja ásahuvvo Troms Kraft Vind vuollefitnodahkan Osttiimet eambbo Ymber AS ossosiid, dál eaiggáduššat 20 proseantta Báhccavuonas álggahan ovdaguorahallama kárten dihte lea go suohkanii buorre álggahit bieggafámu Oastán nammarivttiid Tromsø Idrettslag (TIL) ruovttušilljui ja bidjan dasa sámi nama Romssa Arena
2022
Álggahan vejolašvuođaguorahallama ovttas Ymberiin Davvi-Romssa gielddain Omasvuonas ja Gáivuonas Neptun Tromsø AS, mas Troms Kraft eaiggáduššá 1/3, ásahuvvo Fjuel AS ásahuvvo ovttas daiguin, Tromsø Havn, Bodø Havn, Bodø Energi ja Trondheim Havn, mas juohke okta eaiggáduššá 20 proseantta Ođđa fápmolinjá gaskkal Vuotnabađa ja Silásáddu gárvána Ásahit neahttasiiddu sámegillii Statnett dieđiha ahte buot fierpmádatkapasitehta davábealde Ufuohttá lea geavahuvvon/várrejuvvon
2021
Troms Kraft Bærekraftsfond ásahuvvo, dohko biddjo jahkásaččat 500 000 ruvnno prošeavttaide mat galget veahkehit joavkkuid ja servviid čađahit doaimmaset eambbo ruonán Historjjálaš 250 miljovnna ruvdnosaš oasusvuoitu máksojuvvo, mii lea stuorámus oasusvuoitu man Troms Kraft goassege lea addán iežas eaiggádiidda Troms Holding (60%) ja Romssa suohkan (40%) Fakken bieggafápmorusttega vejolaš viiddidanbargu álggahuvvo Covid 19-pandemiija
2020
Switch Nordic Green (ovddeš. Kraft og Kultur) ja Troms Kraft Strøm vuvdui Fjordkraftii Troms Kraft Nett og Nordlandsnett ovttastahttojuvvojit ja Arva ásahuvvo, man váldokantuvra lea Bådåddjos, ja man stuorámus eaiggát leat Troms Kraft Vuovdán Nordkraft oasuspoastta Vuotnabađa – Silásáddu ođđa linjjá konsešuvdna Smart Senja rahpan Ishavskraft doaimmahišgoahtá Davvi-Romssa ja Finnmárkku Ishavsveien láddenstašuvnnaid. Lávkajoga Fápmorusttega ođasteapmi Ođđa 60 jahkásaš gahčahateaiggátšiehtadus Liidditvuona Fápmorusttegii Geavahišgođiimet regionálafierpmádagas ođđa mearrakábela Báhccavuonas
2019
Troms Holding šaddá stuorámus eaiggádin, 60 % eaiggátpoasta Vuosttaš geardde go lei 5 miljárdda gávpejorru, olahus boađus 319 miljovnna norgga ruvnno Stuorámus investeremat maid goassege leat dahkan fierpmádatdoaimmas Ođđa linjá gaskkal Håkøybotn ja Kvaløysletta trafo gárvánii Fakken bieggapárka ođasteapmi Oaččuimet stuora demo-prošeavtta Enovas – Smart Senja 38,6 miljovnna Norgga ruvnno
2018
Váldán badjelassii Romssa Fylkkagieldda eaiggátvuođa Ymberis Vuovdán Sørfjord Kraft Akvafarmii Álggahan Smart Senja prošeavtta
2017
AMS mihttáriid geavaheami álggahan Ásahan ovttas Bodø Energiijain oktasaš entreprenevrafitnodaga – Frost Kraftentreprenør Stonglandseidet trafostašuvnna viiddideapmi ja goallostan Troms Stamfisk
2016
Ođđa eaiggátdieđáhus Ishavskraft šaddá vuollefitnodat man ollásit eaiggáduššat Vuovdán Kvænangen kraftverk fápmorusttega ossosiid Ymberii Oastán ruovttoluotta Omasvuona ja Lávka fápmorusttega, ja vuovdán Nordkraft ossosiid Fierpmádahkii investeren ollu ruđa Ođastan Ivgobađa fápmorusttega - Skibotn kraftverk
2015
“Stuora elrávdnjeboatkaneapmi” Biegga botkii máŋgga Statnett linjjá, ja measta buot osiin Davvi Norggas ii lean elrávdnji máŋga diimmu Troms Kraft Nett ja Troms Kraft Entreprenør ođđasisorganiseren, doaibmasirdin mas 40 % TKE bargiin sirde TKN:i Boris Benulic dubmejuvvui Södertörn tingsrättas 3,5 jahkái giddagassii. Goappaš bealit guoddaledje duomu Troms Kraft ja PWC sohpe buhtadusáššis man Troms Kraft lei álggahan PWC vuostá Jämtkraft AB osttii Troms Kraftforsyning og Energiijas olles SKS oasuspoastta Diggeášši Grant Thorntona vuostá álggii Stockholmas. Ođđa elfápmolinjá Håkøybottenis Brensholmeneidetii gárvvistuvvui. Linjá lea vuosttaš riikkas mas leat geavahan kompositt-stoalppuid. Ođđa elfápmolinjá gaskkal Álddesjávrri ja Straumsmo gárvánii.
2014
Troms Kraft Varme oktan vuollefitnodagain vuvdui Daimyo AS:i. Stoarpmat “Jorun” ja “Kyrre” billistedje elfápmolinjjáid Økokrim loahpahii ášši Troms Kraft vuostá Nord-Norsk Vindkraft AS mearriduvvo heaittihuvvot Troms Kraft Invest AS ovttastahttojuvvui Troms Kraft AS:in Troms Kraft geassádii ovttastahttinproseassas Ymber AS:in Gáranasvuona ođđa el-fápmolinjá válbmejuvvui
2013
Troms Kraft stevdnii Grant Thorntona ávvirmeahttun revišuvnna dihte, gáibádus lei 1,7 miljárdda, PWC maid stevdnejuvvui seamma supmi ovddas Semming Semmingsen virgáibiddjo konseardnajođiheaddjin 164 bargi, organiserejuvvon El & IT:s maid čađahedje bargoheaitaga veahkkin iežaset searveguimmiiguin Ateas. Guorahallanraporta ovdanbuktojuvvui. Stivra heittii, ja áibbas ođđa stivra doaibmagođii man njunnošis lei stivrajođiheaddji lei Inge K. Hansen. Økokrim rabai ášši Troms Kraft vuostá
2012
Fitnodat lea botken buot báŋkooktavuođaid Ekobrotsmyndigheten dutká Kraft & Kultursaken ja golbma olbmo biddjojit rájusgiddagassii Jämtkraft šaddá Troms Kraftforsyning og Energi oasuseaiggádin (33,3 %), mii eaiggáduššá Nordkraft, SKS ja Omasvuona ja Lávka fápmorusttegiid ossosiid. Oddbjørn Schei guođđá virggi ja Semming Semmingsen konstituerejuvvo konseardnahoavdan Fakken bieggapárka rahppojuvvo ja doaibmagoahtá Elvekraft vuvdojuvvo Clemens Kraftii Kraft & Kultur rievdada profiila ja molsu nama, dál lea Nordic Green Energy Troms Kraft vuovdá Front X oasuspoastta Pronea ja Troms Kraft Fiber vuvdo Broadnetii Diggeriekti mearridii ahte Troms Kraft galgá dárkkistuvvot rievttálaččat. Mearrádus bođii váldočoahkkima gáibádusa vuođul
2011
Gávnnahuvvo ahte Kraft & Kultur lea rehketdoalu manipuleren Duopmu Beardogoržži gahčahatvuoigatvuođaid riiddus celko, ja elfápmorusttet vuvdo Statkraftii Fakken bieggapárkka huksen joatkašuvvá
2010
Ođđa Rottenvik fápmorusttet rahppojuvvo. Oastán Nordkraft ja Salten Kraftsamband ossosiid Fakken bieggapárkka huksen álggahuvvo
2009
Ođđajagimánu 1. beaivvi 2009 luvvejuvvui oassi Troms Kraft Marked AS:s ja ovttastuvvui Ishavskraft AS:in. Troms Kraft AS eaiggáduššá 50 proseantta ođđa Ishavskraft AS:s. Troms Kraft Entreprenør AS oastá Romssa Energiservice AS. Troms Kraft Invest AS oastá olles Elvekraft AS (dan mii ovdal lei HydroPool AS).
2008
Kraft & Kultur AB ásahuvvo Supmii Troms Kraft Entreprenør AS oastá Elektro-Linja AS mii lea Vuonnabađas. Troms Kraft oažžu konsešuvnna hukset Fakken bieggapárkka Várdnasullui Gálssa suohkanis, dát lea fitnodaga vuosttaš bieggafápmoáŋgiruššan.
2007
Troms Kraft Nett AS juhkkojuvvui ja montevrabargit sirdojuvvoje ođđa ásahuvvon fitnodahkii Troms Kraft Entreprenør AS. Troms Kraft Invest AS ásahuvvui. Troms Kraft Fiber AS ovttastuvvo fitnodagain Nætt AS ja fitnodat Pronea AS ásahuvvo.
2006
Troms Kraft Fiber ásahuvvui
2001
Troms Kraft šattai nu gohčoduvvon Miljøfyrtårnbedrift fitnodahkan, ja lei vuosttaš energiijafitnodat Norggas mii dan dagai
2000
Troms Kraft AS vuollefitnodat Kraft & Kultur AB ásahuvvui Stockholmas.
1997
Troms Kraftforsyning rievdaduvvui oasusfitnodahkan – Troms Kraft AS. Dalle ledje konseartnas njeallje vuollefitnodaga: Produksjon, Nett, Varme ja Marked.
1991
Liidditvuona ođđa fápmorusttet, Lysbotn kraftverk, huksejuvvui. Energiijaláhka rievdá nu ahte beassá leat gilvu
1989
Breivika liggenguovddáš rahppui Romssas.
1988
Sørfjord fápmorusttet huksejuvvui.
1986
Bergsbotn fápmorusttet huksejuvvui.
1985
Tverrelva fápmorusttet huksejuvvui.
1984
Troms Kraftforsyning stivralahttun válljejuvvui vuohččan nissonolmmoš Ođđa Osteren fápmorusttet huksejuvvui.
1982
Lávka fápmorusttet huksejuvvui.
1980
Ivgobađa fápmorusttet, Skibotn kraftverk, huksejuvvui.
1972
Troms Kraftforsyning (dál Troms Kraft) ásahuvvui go ovttastahtte Troms Fylkes kraftforsyning, Tromsø Elektrisitetsverk ja Bardufoss Kraftlag. Fitnodagas ledje badjel 300 bargi. Das eaiggádušai Romssa fylka 60 proseantta ja Romssa suohkan fas 40. Dieváidvuovddi elfápmodoaimmahat, Dividalen kraftverk, huksejuvvui.
1971
Goulas fápmorusttet huksejuvvui.
1970
Bealli Norgga čáhcefápmoresurssain leat huksejuvvon. Lyngen Kraftlag ja Torsken kommunale kraftverk serve Troms Fylkes Kraftforsyningii. 1970-logus ledje ollu dáistaleamit gaskkal fápmososialisttaid ja luonddugáhttejeddjiid. Stuora huksenprošeavttat mat ledje plánejuvvon Dieváidvuovdái, Ivgobahtii ja Návuona čázadahkii digaštallojuvvoje ollu aviissain.
1969
Lyngen Kraftlag ja Torsken kommunale elverk serve Troms Fylkes kraftforsyningii.
1965
Leat ain 4000 olbmo Norggas geain ii leat elrávdnji viesuin, eanas dáin leat Romssas ja Finnmárkkus
1960
Beardovákkis lea Innset fápmorusttet doaimmas Dál beassá Romssa fylkkas geavahit elrávnnji dálvet. Dál loahpahuvvo botken ja rationeren mii lea bistán 20 jagi.
1958
Davvi Nordlándda ja Romssa eldoaimmahagat čoagganit digaštallat fápmodili. Dalle lei dilli nu ahte ledje ollu guovllut mat sáhtte báhcit elrávnnji haga muhtin áigodagaid. Dán čoahkkimis čakčamánu 1958:s mearridedje doaimmahagat ahte sis galgá bistevaš ovttasbargoorgána. Dan boađus lei ahte 1960 miessemánu ásahuvvui Samkjøringen for Nord-Norge, mas 14 elfápmodoaimmahaga ovttasbarge.
1953
Ođđa Beardogoržži fápmorusttet, Bardufoss kraftverk, buvttadišgoahtá.
1952
Rottenvik fápmorusttet buvttadišgoahtá.
1945
Álbmogis lea dál measta 80 proseanttas elrávdnji, muhto Romssas lei dušše 50 proseanta ássiin elrávdnji.
1939 Stuoradiggi ásaha doarjjaortnega ja addá iežas vuosttaš juolludeami almmolaš elfápmofievrrideami huksemii.
1936
Elfápmovátni dagahii ahte Álddesjávrri regulerenplánabargu álggahuvvui. Lysbotn elfápmodoaimmahat rahppui.
1935
Beardogoržži fápmorusttet, Bardufoss kraftverk, luvvejuvvui eret Troms Fylkes Kraftforsyningas ja šattai sierra oasusfitnodahkan.
1932
Málatvuomi guovllus viiddidedje linjáfierpmádaga eambbo go 80 km fápmolinjjáin ja dat goallostuvvui Beardogoržži rusttegiidda.
1926 Vuosttaš mearrakábel biddjui 1926:s Loavganuori rastá. Jođas fievrridii elrávnnji Romssa sullos olbmuide geat orro nannámis.
1922
Beardogoržži ja Skarsfjord elfápmodoaimmahagat rahppojit.
1921
Norggas leat 340 elfápmodoaimmahaga ja 64 proseantta álbmogis lea elrávdnji. Osteren fápmorusttet huksejuvvo
1920
Riikka stuorámus fylkkadoaimmahat, Troms Fylkes Kraftforsyning, ásahuvvui.
1919
Romssa suohkanstivra mearridii searvat interkommunála fápmofitnodahkii, man jearaldaga lei ožžon fylkka elektrisitehtalávdegottis.
1918
Váhkvierdda fápmofitnodat, Vågsfjord kraftselskap (maŋŋel šattai Sør-Troms Elforsyning) ásahuvvui, dat lei Davvi-Norgga vuosttaš interkommunála el-doaimmahat.
1915
Romssa elektrisitehtadoaimmahat sáhtii fállat 1 milj. kwh jahkái – 1940:s lei kapasitehta lasihuvvon 20 milj. Kwh:n.
1914
Ivgumuotki Elektrisitehtadoaimmahat, Lyngseidet Elektrisitetsverk, ásahuvvui. Dán válddii Lyngen Kraftlag badjelasas 1950-logus Rationeren, ja koalla ja eará boaldámušaid stuora haddelassáneapmi vuosttaš máilmmisoađi áigge, mielddisbuvttii lassi elrávdnjegeavaheami. Šattai eanet ja eanet dábálaš ligget viesuid elrávnnjiin.
1913
Simavika elfápmostašuvdna gárvána ja lea Romssa vuosttaš kommunála čáhcefápmorusttet.
1900
10 proseantta buot Norgga viesuin lea elektrihkalaš čuovga.
1898 Tromsø Elektrisitetsverk ásahuvvo. Romssa guovddážis geavahišgohte dámpafápmostašuvnna ja cahkkehedje daid vuosttaš čuovgadávgečuovggaid.
Storgata 1898. Det elektriske gatelyset er på plass. I forgrunnen er ei av de gamle parafinlampene som ennå ikke er tatt ned.
1884
Romssa gávpot lei 100 jagi. Mack bryggeriija “attii” nuvttá elektrihkalaš čuovgga ávvudeapmái.
1882
Čáhcefápmoáigodat álgá. Loahpageahčen skábmamánu geavahišgohte dan vuosttaš elektrihkalaš čuovgarusttega Senjens Nihkkelruvkkes Sáččás. Dát lei Europa vuosttaš fápmorusttet mii dušše čázi fámuin doaimmai.