Čállán Troms Kraft AS konseardnahoavda Semming Semmingsen
Yara, Hydro ja eará stuora industriijafitnodagat leat maŋemus áiggiid dieđihan ahte sii unnidit sakka iežaset elektralaš fámu áŋgiruššama. Romsii ja Finnmárkui ges mearkkaša ollu ahte LKAB Gironis maŋidit iežaset nuppástusa fossiilla boaldámušas elektrihkalaš fámu geavaheapmái. Dat mearkkaša ahte dat issoras stuora fápmodárbu man dákkár molsašuddan buvttášii, maŋiduvvo máŋgalogi jagi. Norlánddas leat sullasaš ovdamearkkat, dego Freyr batteriijaáŋgiruššan Måefies. Dán čuovvumuš lea ahte go lea dárbu de sáhttet Romssas ja Finnmárkkus oažžut elrávnnji Norlánddas ja Davvi-Ruoŧas. Romssa ja Finnmárkku fápmodilli lea dattege duođalaš.
Statnettas ii leat dál kapasitehta juolludit ođđa viežžamiid mat leat eambbo go 5MW. Vaikko vel lea ollu rabas kapasitehta neahtas dál, de dat leat juo diŋgojuvvon ja juolluduvvon ođđa plánejuvvon prošeavttaide. Muolkkuid elektrifiseren lea diekkár prošeakta, mii lea ožžon ollu fuomášumi ja dasa lea 1/3 kapasitehtas várrejuvvon. Dakkárat mat leat ožžon unnit fuomášumi leat moadde vejolaš ođđa industriijaásaheami mat oktiibuot čatnet sullii 680 MW, mii lea badjel 60 % rabas kapasitehtas. Prošeavttaide adno hui ollu fápmu ja effeaktakapasitehta mii lea seamma ollu go golbma Romssa sturrosaš gávpogis livččii. Dáin prošeavttain orru maid ollu eahpesihkarvuohta. Jus fal dáid prošeavttaid guđđet, unnidit dahje maŋidit guhkit áiggi, de Romssa fylkka fápmodilli lea dakkár ahte vel ollu jagiid ovddos guvlui lea doarvái fápmu dálá ealáhusdoaimmaid ja servvodaga nuppástusaide ja stuorrundárbui, vel de nai go Muolkkut lea elektrifiserejuvvon.
Troms Kraft pláne ain dan mielde ahte servvodaga fápmodárbu lassána ollu boahttevaš jagiid, vaikko vel oaidnit ahte industriija dárbbaša eambbo áiggi ovdánahttit iežaset prošeavttaid main stuora fápmodárbbut. Dát addá midjiide buoret áiggi go maid ovdal leimmet navdán, ja nu sáhttit mii ovdánahttit buriid prošeavttaid maiguin gokčat fápmodárbbu.
Boahttevaš jagiid mii dasto vuosttažettiin vuoruhit smávit čáhcefápmoprošeavttaid Gáivuona suohkanis ja Omasvuona suohkanis. Báhccavuona suohkanis mii joatkit barggu suohkaniin, boazodoaluin ja eanaeaiggádiiguin, oččodit váikkuhusčielggadeami mii geahčada vejolašvuođa ásahit suohkanii bieggafápmorusttega. Dasto go fápmodárbu fas lassánišgoahtá Romssa fylkkas leat mii juo kárten makkár vejolašvuođat leat deike ásahit ođđa fápmobuvttadeami.
Návuona bieggafápmoplánat lea nubbi man mii vuoruhit, muhto dássážii ii leat Návuona suohkanstivra háliidan rahpat vejolašvuođa váikkuhusčielggadeami čađahit. Mii vuordit iigo boahtteáiggis soaittáše eará suohkanstivra rahpat vejolašvuođa guorahallama čađahit. Mii oaivvildit dán guokte prošeavtta leat buoremus fápmohuksen vejolašvuohtan Romssa fylkkas. Dál mis lea doarvái áigi dahkat buriid ja vuđolaš váikkuhusčielggademiid ovdal go areáladisponeren, konsešuvdna ja loahpalaš investerenmearrádusat dahkkojit.
Min goalmmát vuoruheapmi lea leamašan viiddidit iežamet Fakken bieggafápmorusttega Gálssá suohkanis. Mii áigut ođđasit árvvoštallat ášši ollu ovdal ođđa konsešuvdnagieđahallama mii lea 2038:s. Mii oaidnit ahte earret dieid prošeavttaid de oba mearehis guhkes áigái ii leat Romssa fylkkas dárbu eambbo bieggafápmui.
Min bargun lea dáhkidit ahte servvodagas lea doarvái elektrihkalaš fápmu. Dan dihte mii háliidit vuđolaččat árvvoštallat dárbbu ovdal go álggahit ođđa fierpmádat- ja fápmorusttethuksemiid. Ná mii olahit mihttomet mii lea luondduduohtadeami dárbbu unnidit, ja ahte boazoealáhussii leat nu unnán negatiivvalaš váikkuhusat go obage vejolaš.
Jorgalahttán Troms Kraft AS
Foto: Vegard Stien