1. Ruoná nuppástuhttin
I Stock 811495630

Ruoná nuppástuhttin

Min luondu, ja nu maid min eallinvuođđu, leat deddojuvvon. Eanajorbadasa temperatuvra lea dađis lassánan industrialiserema rájes, ja maŋimuš 40 jagi meareheamit badjánan.


Parisa-šiehtadusas geatnegahttá Norga leat searvvis geahpedeamen dálkkádatgássaid luoitimiid mat liggejit, ja 2020:s bijai ráđđehus gudneáŋgiris mihtu: Norga galgá geahpedit luoitimiiddis uhcimustá 55 proseantta 2030 rádjai.

Ođasmahttiealáhus lea okta čoavdagiin lihkostuvvamis dáinna stuorra nuppástusain. Min váimmusbuvtta, elrávdnji buvttaduvvon čázis, biekkas ja beaivvážis, gal lea jerrojuvvon čoavddus daid olu fossiilla luoitinsajiide mat dál leat. Danne doarju Troms Kraft min suorgeorganisašuvnna, Energi Norge, mihtu mii lea “Olles Norga elrávnnjiin”. Min váldobargun lea skáhppot dan elfámu maid servodat dárbbaša.

Dasa lassin ferte Troms Kraft leat ovddasduvdin rievdadan dihtii iežas geavada doaimmahit nu ruonán go vejolaš. Dát mielddisbuktá bidjat čielga mihtuid guoddinnákcii, ja raporteret dan hárrái. Oaidnit maiddái ahte min regiovnna ovdáneamis livččii lunddolaš ahte ná stuorra energiijaaktevra lea njunnošis; mis lea dat gealbu, infrastruktuvra ja ruđalaš nannodat mii dárbbašuvvo ovdánahttimii. Muhto eat sáhte dušše ieža dan dahkat, min lahkoneapmi lea ovttasbargu ja bargoguoibmevuohta ealáhusain, almmolašvuođain ja siviilaservodagain.

Danne lea min višuvdna: “Fápmu rievdadit – ovttas!”


FN` guoddinnákcamihttu

FN` guoddinnákcamihttu lea háltečujuheaddjin visot barggus guoddinnávccalaš ovdánemiin ja servodatovddasvástádusain. Troms Kraft galgá buot mearrádusain vihkkedit birrasa, sosiála dilálašvuođaid ja ruđalaš guoddinnávcca deasttaid vuostálaga. Ovddasvástideaddji gávpedoaimma bokte galgat mii leat mielde njeaiddiheamen luoitima, njeaiddiheamen vára min doaimmain, ođđa gávpevejolašvuođain, rámis ja movttiidahtti mielbargiiguin ja buori beaggimiin.

Barggu bajit mihttun lea ON` guoddinnákcamihttu nr. 13: Bissehit dálkkádatrievdadusaid.

Dasto leat alccamet válljen čuovvovaš njeallje mihtu, mat leat lunddolaččat min doibmii ja surggiide gos sáhttit leat barggu ovddasduvdin.


Troms Kraft fállá ođasmahtti energiija čáhcefámu ja bieggafámu buvttadusa bokte. Galgat fuolahit ahte dálá kundarat ain fidnejit elrávnnji, dasa lassin áigut láhčit dili nu ahte ođđa kunddarjoavkkut sáhttet duohtandahkat guoddinnákcamihtuideaset geavahettiin elrávnnji energiijan.Troms Kraft galgá maiddái sáhttit duohtandahkat prošeavttaid mat dutket earálágan buhtes energiija, nugo beaivváža ja hydrogena.


Min váldojuolludeamit dán mihttui leat fápmorusttegat ja neahtta. Dán infrastruktuvrra galgá máđasdoallat ja ovdánahttit ođđa teknologiija doibmii bidjama bokte. Áigut velá álggahit innovašunprošeavtta mii lasihivččii gustovaš infrastruktuvrra ávkkástallama. Seammás galgá infrastruktuvra leat starggas dusten dihtii daid lassi hástalusaid maid dálkkádatrievdadusat dagahit, servodaga lassi energiijadárbbu, ja eanet neavrresdálkkiid lassi dávgguid geažil.


Go dađis eanebut vuordimis ásaiduvvet čoahkkebáikkiide, de lea buorre dálkkádatbeaktu lihkostuvvat buori doaibmabijuiguin gávpogiin, seammás go boaittobeale birrasiid dárbbut áimmahuššojit ja ovdánahttojit. Árjjalaš álgagiid bokte bargoguoibmevuhtii ja ovttasbargui earret eará pláneneiseválddiiguin, ealáhusaiguin, siviilaservodaga servviiguin ja dutkanoasálaččaiguin livččiimet dehálaš fállin guoddinnávccalaš gávpogiid ja servodagaid ovddideapmái. Mihttun lea ahte dán barggus vuollástat proaktiivva sajádaga.


Min buvttadusa bijusfáktorat galget leat guoddinnákcaanalysaid fáddán dainna áigumušain ahte nu unnán go vejolaš luitojit dálkkádatgássat. Seammás fertejit maiddái min iežamet barggut, erenoamážit fápmodoaimmahagat ja linnjáneahtat, ovddiduvvojit nu ahte nu unnán go vejolaš čuhcet lundui. Dán mihtu dehálaš doaibmabijut leat barggut optimaliseret dálá infrastruktuvrra.