Foto: Chris Tore Johansen
Mii váldit servvodatovddas-vástádussamet duođas!
Troms Krafta servvodatovddasvástádus lea áimmuhuššat ahte mis lea sihkkaris elrávdnjeháhkan. Mii galgat leat fárus čađahit ruoná molsašuddama. Min árbevierru lea guhka juo leamašan ahte doarjut smávit ja stuorit prošeavttaid iežamet báikkálaš servvodagain.
Oza doarjaga guoddevašfoanddas Troms Kraft bærekraftsfond
Mii háliidit buot dásiin movttiidahttit iežamet kundariid ja eará ovttasbargoguimmiid, vai sii maid servet ja leat fárus ruoná molsašuddamis. Troms Kraft bærekraftsfond foanda lea ásahuvvon dainna ulbmiliin. Mii vuoruhit juohke jagi 500 000 ruvnno prošeavttaide mat galget leat veahkkin joavkkuide ja servviide jođihit doaimmaset eambbo ruonán. Ohcanáigemearri lea miessemánu 1. beaivvi ja skábmamánu 1. beaivvi.
Foto: NTB
Mii doarjut kultuvrra ja valáštallama
Kultuvra lea dehálaš guoddi oassi juohke báikkálaš servvodagas. Troms Kraftas leat čeavlát go mii ovttasbargat buriid kulturaktevrraiguin dego Nordlysfestivalen ja TIFF. Mii ovttasbargat ollu báikkálaš valáštallanservviiguin ja joavkkuiguin. Konseartnas leat šiehtadusat joavkkuiguin mat čikčet alimus dásiin dego TIL ja TUIL. Mii doarjut álbmotvaláštallama iežamet vuollefitnodaga Ishavskraft bokte, mas leat sierra ortnegat valáštallanservviide, servviide ja kulturaktevrraide.
Oza oažžut skeaŋkkadávviriid dahje oastte almmuhusaid
Joavkkut ja searvvit leat fárus jođiheame min báikkálaš servvodagaid. Mis lea guhka leamašan vierrun doarjut sin geat barget ollu eaktodáhtolaš sektoris, sihke almmuhusaid oastimiin ja skeaŋkkadávviriiguin. Lea go du joavkkus dahje searvvis doaibma ja lágideapmi masa háliidehpet ohcat doarjaga?
Loga eambbo skeaŋkkadávviriid dahje almmuhusaid oastima birra
Buorit vásáhusat mánáide ja nuoraide
2002 rájes leat mii dorjon iLAG, mii lea Kirkens Bymisjon bargu Romssa mánáid ja nuoraid guovdu. Mánáid ja nuoraid bajásšaddaneavttut leat midjiide dehálaččat. Dasto lei ge midjiide álki searvat ovttasbargui go mis jerre doarjut iLag. Mii doarjut ollásii iLag višuvnna mii lea ráhkadit buriid vásáhusaid bearrašiidda ja mánáide. Mii doaivut ahte oktavuohta, oadjebasvuohta ja beroštupmi buktet aivve fal buori. Mii leat čeavlát go beassat leat fárus nanneme eallinilu ja boahtteáiggedoaivaga smávva áššiid bokte.
Árgabeaivvesáŋgáriidda šleđggonbiktasat
1998 rájes leat mii addán šleđggonveasttaid buot iežamet báikkálaš servvodagaid vuosttaš luohkáhasaide. Mii háliidit leat fárus sihkkarastime oadjebas trafihka lagasbirrasis. Mii diehtit man dehálaš lea geavahit šleđggona vai don seavdnjadin oidnot luottaid nalde. Min riikaoasis leat áigodagat sihke čakčat ja dálvet goas lea seavdnjat sihke go mánát vázzet skuvlii ja skuvllas ruoktot.
